Herne kasvatamine

Hernes kuulub liblikõieliste sugukonda. On külmakindel ja valgust armastav kultuur. Kasvuks ja arenguks on optimaalne temperatuur 16...20*C. Seemned hakkavad aga idanema juba mõne plusskraadi juures, tõusmed kannatavad lühiajalist külma -5*C. Hernes vajab nii idanemiseks kui ka muul ajal palju niiskust. Kasvuks sobivad enamvähem igasugused mullad, eelistatud on kõrge huumusesisaldusega liivsavi- ja saviliivmullad. Liiga kerged ja liiga rasked mullad hernele ei sobi. Hernes ei talu värsket sõnnikut ja üldse peaks lämmastikuga väetamisel ettevaatlik olema. Seevastu vajab hernes magneesiumi. Hernest ei soovitata ühel kohal kasvatada enne kolme aastat. Nagu teisedki liblikõielised, rikastab ka hernes mulda lämmastikuga, tänu juurtel paiknevatele mügarbakteritele, mis seovad õhulämmastikku. Seeme külvata kohe, kui muld seda võimaldab (aprilli lõpp). Varajase külvi korral on kahjurite hulk väiksem. Varajaslte külvil ei soovitata seemneid leotada, küll aga võib seda teha hilisemal ajal, kui muld on juba piisavalt soe (seemnete leotusaeg 3-5 tundi). Leotatud seemned peavad sattuma alati niiskesse mulda, vastasel juhul imab muld seemnest niiskuse välja ja idanemist ei toimu. Seeme külva 3-5cm sügavusele, olenevalt mulla raskusest, ning seemnetevaheliseks kauguseks jäta 5-8cm. Külvid tuleb kindlasti katta peenesilmalise võrgu, katteloori või kilega - seda selleks, et linnud seemneid nahka ei paneks. Madalamad sordid külvatakse kitsama reavahega, kõrgemad aga laiema reavahega. Kui hernes on kasvanud umbes 10cm kõrguseks, tuleb poolkõrgetele ja kõrgetele sortidele paigaldada toed. Tugesid ei vaja lehitud ja madalad sordid. Herne kasvatamisel tuleb meeles pidada, et väga tähtis on niiskuse olemasolu, seda eriti ajal, mil moodustuvad kaunad. Kuiva ilmaga tuleb kindlasti kasta! Vastasel juhul langeb saagikus, halveneb maitse ja saagikandeperiood lüheneb märgatavalt!  Herned jaotatakse laias laastus kaheks:  - üdiherned ja suhkruherned (lestherned). Üdiherne kauna pooled on kaetud vahajase kilega - need herned sobivad neile, kes tarvitavad toiduks vaid herneterasid ilma kaunteta. Kui aga soovid kasutada toiduks ka kaunu, siis vali kindlasti suhkruherne sort - suhkruherne kauntel puuduvad kuid, neid tarvitatakse toiduks sarnaselt spargeloale, siis, kui kaunad on rohelised ja lamedad, ning herned kaunas alles väikesed. Arvatakse, et suhkruherned on magusamad kui üdiherned - tegelikult on asi hoopis vastupidi - üdiherne tera on magusam kui suhkruhernel. Ära lase hernestel üle valmida, see toimub kiiresti ja maitseomadused halvenevad väga kiiresti. Parim aeg herneste korjamiseks on varajased hommikutunnid. Külva hernest mitu korda paarinädalaste vahedega - siis on maiustamisaega pikemalt!