Kirjeldus
Lycopersicon esculentum
Tomateid liigitatakse kasvukõrguse järgi kolme rühma:
1. Determinantsed ehk madalad tomatid. Nende kõrgus on olenevalt sordist 30-100cm. Peavars lõpetab ise kasvu ja edasi kasvavad külgvõrsed. Tavaliselt ei vaja külgvõrsete eemaldamist. Need sordid on ennekõike mõeldud konteinerites, avamaal ja madalates kasvuhoonetes ja kiletunnelites kasvatamiseks. Kõikvõimalikel poti- ja amplitomatitel jäetakse samuti külgvõrsed alles.
2. Pooldeterminantsed ehk poolkõrged tomatid. Nende taimede kasvukõrgus on kuni 150cm. Taimele jäetakse kaks haru, ülejäänud külgvõrsed eemaldatakse. Taim lõpetab ise kasvu kui on saavutanud sordile iseloomuliku kõrguse.
3. Indeterminantsed ehk kõrgekasvulised tomatid. Nende taimede kasvukõrgus võib ulatuda 3 ja enamagi meetrini. Taimel lastakse kasvada kuni ruumi on, arvestusega, et hiljemalt augusti keskpaigas lõpetatakse harude või haru (oleneb, kas kasvatatakse ühe- või kaheharuliselt) kasv äranäpistamise teel. Kõik külgvõrsed tuleb regulaarselt eemaldada.
Tomati seemned külva märtsis – kui sul on lisavalguse andmise võimalus taimelambiga ja sa istutad taimed köetavasse kasvuhoonesse külva seemned märtsi alguses. Kui aga kasvatad taimi loomulikus valguses ja istutad taimed mai lõpus külmkasvuhoonesse, külva seemned märtsi lõpus. Aknalauale, rõdule ja lodžale kolivate tomatite seemned võid külvata juba veebruari lõpust – märtsi algusest. On selline reegel – külvist istutuseni kulub ligikaudu 60 päeva. Arvesta sellega tomatiseemneid külvates. Seemned kata umbes 1cm paksuse mullakihiga. Külvid hoitakse temperatuuril 20…25*C. Tõusmed ilmuvad üldjuhul 5-7 päevaga. Peale tärkamist alandatakse temperatuuri päeval 20…22*-ni, öösel peaks temperatuur olema 18…20*C. Kui taimel on esimesed paar pärislehte, istutatakse taimed ringi – kuni idulehtedeni mulda, sest mulla sisse sattunud varreosale tekivad samuti juured ning taim muutub tugevamaks. Nädal peale istutamist väeta tomatile mõeldud kompleksväetisega, doseerimist vaata pakendilt. Kui taimed on kasvanud nii suureks, et lehed puutuvad üksteisega kokku, on aeg nad veelkord ümber istutada – seekord eraldi pottidesse – ja jälle kuni esimeste lehtedeni mulda. Enne avamaale või kasvuhoonesse istutamist on vaja taimi karastada, selleks viiakse nad päeva teises pooles paariks tunniks õue, sooja ja tuulte eest kaitstud kohta, hajusasse valgusesse. Enne õhtust jahenemist tuuakse taimed siseruumidesse tagasi. Karastamine kestab 5-7 päeva, järg-järgult aega pikendades. Avamaale ja kasvuhoonesse istutatakse tomatitaimed siis, kui mullatemperatuur on vähemalt 15*C ja ööpäevane õhutemperatuur vähemalt 10*C. Kasvukohale istutatud taimed on soovitatav katta kattelooriga, seal all on ühtlasem temperatuur – päeval pole nii palav ja öösel nii jahe, ning taimedel on kergem uute tingimustega kohaneda. Kõrgetele taimedele tuleb arvestada kasvuruumi 60x60cm. Liiga tiheda istutuse korral halvenevad valgusolud ja taimed ei saa piisavalt õhku, tagajärjeks on madal saagikus ja erinevad haigused. Kõrged sordid tuleb kujundada ühe- või kaheharulisteks. Taimed tuleb toestada ja kasvades üles siduda. Pidevalt tuleb eemaldada külgvõrseid, mis kurnavad asjatult taime ja vähendavad oluliselt saaki. Õitsvaid taimi soovitatakse päikesepaistelistel hommikutel kergelt raputada – see aitab õitel viljastuda. Kastetakse soovitavalt hommikupoolikuti ja mitte külma voolikuveega, vaid seisnud leige veega, siis jõuab õhuniiskus õhtuks langeda. Kui kõige alumine kobar hakkab värvuma, hakatakse eemaldama alumisi lehti, maksimaalselt kaks lehte korraga. Vastavalt taimede visuaalsele välimusele teostatakse ka tomativäetistega väetamist. Augusti alguses- keskpaigas lõigatakse taimede tipud maha, et ka viimased viljad jõuaksid moodustuda. Rohelised viljad tuleb enne külmi ära korjata ja tuua siseruumidesse järelvalmima.
