Kirjeldus
Impatiens walleriana
Nagu virkliisu nimigi ütleb, on tegemist virga õitsejaga! Ja nii see on – kord õitsema hakanuna, õitseb virkliisu niikaua, kuni külm peale tuleb, või enne külma tuppa tooduna veel kauemgi. Tegemist on tegelikult püsilillega, mida meie kliimas kasvatatakse üheaastase taimena kõikvõimalikes õueanumates. Enne külmi tuppatooduna saab teda aga edukalt talvitada ja järgmisel kevadel taas õueanumaid kaunistama panna. Küll tuleb sel juhul võrsed kevadel tagasi lõigata ja ka taim uude mulda istutada, kuid see pole eriti raske tegevus. Mahalõigatud võrsed võib panna vette juurduma ja saada niiviisi taimi juurde. Kes aga ei viitsi selliselt toimetada, võib igal varakevadel uued seemned potti külvata. Seemned külvatakse märtsi algusest aprilli alguseni, seemneid ei kaeta mullaga, vaid surutakse kergelt tihendatud mullapinnale, piserdatakse pihustist ja kaetakse klaasi või kilega. Igapäevaselt tuleb külve piserdada ja õhutada. Hoia külvikastid hästi valges kohas, kuid kaitse otseste päikesekiirte eest. Idanevad temperatuuril 20…25*C 21-28 päevaga. Pikeeritakse eraldi väikestesse pottidesse. Enne õue istutamist harjuta taimi välisõhuga – vali sombune soe ilm ja vii noored taimed õue, õhtujaheduse saabudes too taimed tuppa tagasi. Toimi nii 5-7 päeva, siis on taimedel lihtsam õues kohaneda. Välja istuta alles siis kui öökülmaoht on möödas, ei talu väiksematki miinust. Võid alguses katta ööseks kattelooriga, selliselt toimides on temperatuur loori all kõrgem ja taimedel kergem jahedamate öödega kohaneda. Õitsema hakkab juuni lõpust ja õitseb kuni külmadeni. Regulaarselt eemalda närbunud õisi koos seemnealgetega, samuti võid kärpida laialivajuvaid võrseid, mis võid soovi korral vette juurduma panna. Tõeliselt ilus lill sinna, kus ei ole kõrvetavat lauspäikest, kasvab ka pool- varjus. Eelistab valget kasvukohta, soojust, niiskust, kergemat viljakat pinnast. Väeta regulaarselt õitsevatele suvelilledele mõeldud väetisega.
